Vahel võib kuulda juttu,et ega neil suverehvidel suurt vahet ole.Tõsi ta on,et talvised olud nõua- vad rehvidelt enam. Kui ikka tee on libe, siis kipub see viimane pidamiseraas kergemini kaduma. Aga see ei tähenda veel,et suvalise rehviga oleks asfaldil turvaline sõita.Kvaliteetrehviga on mui- dugi kindel tunne – aga vahel näib ahvatleva võimalusena lasta ka suvel ringi talviste lamellreh- videga või minna kaasa netipoe või supermarketi eripakkumisega: neli Hiina rehvi ühe korraliku rehvi hinna eest.Test näitab,et need võimalused on siiski üsna kehvad.
Barum Bravuris; Bridgestone Turanza ER300; Continental ContiPremiumContact 2; Dayton D210; Goodride R-VH 680; Goodyear HydraGrip; Hankook Ventus Prime; Kumho Ecsta SPT; Michelin Energy Saver; Nokian Hakka H; Triangle Talon GLS ja Vredestein Hi-Trac. Võrdluseks teevad kaasa lamellrehvid.
Vaata edasi järgnevalt (kliki keskelt nuppu “Expand“):
Autorehvid etendavad suurimat osa tehnikast tingitud avariides. Auto juhtimine toimub ju rehvide ja tee vahelise nelja väikese kokkupuutepinna kaudu. Seetõttu võib julgelt väita, et rehvid on Teie sõiduki üheks tähtsamaks komponendiks. Neist sõltuvad juhitavus, pidurdamine ja ka kiirendus. Järgnevalt mõningad nõuanded:
Kontrolli rehvimustri sügavust! Rehvirõhku on oluline kontrollida
Eesti Vabariigis on vähim lubatud rehvimustri jääksügavus suverehvidel 1,6 mm ja talverehvidel 3,0 mm. Paraku ei taga taolised “lubatud rehvid” turvatunnet. Oleme arvamusel, et liiklusohutuse seisukohalt võiks lubatud jääksügavused olla vastavalt 2,5 mm ja 5,0 mm.
Kontrolli rehvirõhu õigsust!
Kuna sõites rehvides olev õhk soojeneb ja paisub, siis parim aeg rõhu mõõtmiseks on hommikul enne sõitma hakkamist. Ülerõhu puhul muutuvad autorehvid liigjäigaks, niigi väike kontaktpind teekattega väheneb veelgi. Tulemuseks on puudulik rehvide haardumine ja sõiduki halb juhitavus. Alarõhu tunnusteks on sõiduki teel “ujumine” ja “raske” rool. Pealegi suureneb märgatavalt kütusekulu.
Jälgi regulaarselt, et rehvide külgpinnad oleksid vigastusteta st. puuduksid sisselõiked, nn. “munad” jms.
Ära unusta kontrollimast varuratta seisukorda. Seda on küll harva vaja, ent siiski.
Kord aastas oleks soovitav käia sõidukiga sillastendis. Selle tingivad eelkõige meie teeolud. Rataste vale kokkujooks on normaalse sõidustiili puhul rehvide ebaühtlase kulumise suurim põhjustaja. Sillastendi vältimine pole seega kokkuhoid.
Rataste tasakaalustamine ei ole rehvitöökodade poolt väljamõeldud “lisatöö”, mis võimaldaks Teile suurema arve esitada. Sellest sõltub nii liiklusohutus (pidurdusteekonna pikkus) kui ka Teie sõidu mugavus. Seepärast soovitame rattaid kontrollida veidi sagedamini kui 2 korda aastas kohustusliku rehvivahetuse ajal.
Suverehvid soeta ja paigalda sügise algul, kuna vesiliu- ja ka lörtsiliuohu tõttu peaks Te sügavaimat rehvimustrit vajama just sel aastaajal. Idees sisaldub ka majanduslik efekt, sest sellesse perioodi jäävad üldjuhul ka rehvifirmade sooduspakkumised.
Olles soetanud uued naastrehvid vältige esimese 200-500 kilomeetri jooksul äkkpidurdusi, -kiirendusi ning uljaid manöövreid. See on vajalik selleks, et naelad jõuaks “istuda” oma õigetele kohtadele.
